Kui Rootsi püüab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
Rootsi valitsus on äsja näidanud maailma ees keskkonnavastutuse eeskuju, vastupidiselt USA mässule. Nad kiitsid äsja heaks uue seaduse kasvuhoonegaaside heitkoguste täielikuks kaotamiseks aastaks 2045, juhul kui see pole selge … VÄHENDADA NEED NULL KARTULI. Milline riik saab järgmiseks?
Kui keegi usub, et seadusandlikul ettepanekul oli kindlasti palju takistusi, siis see kindlasti nii ei ole, ülekaalukas enamus 254 poolthäält (üks erakond jäi erapooletuks, 86% koguarvust) ja 41 vastuhäält on riigi õiguslikult kompromiteerinud. olla eeskujuks ülejäänud maailmale tähtsal verstapostil nii Rootsi ajaloos kui ka globaalses kliimamuutuste poliitikas.
Rootsi asepeaminister ja kliimaosakonna juhataja ökoloog Isabella Lövin tekitas oma riigis meediakära, postitades sotsiaalvõrgustikesse foto, mida on tõlgendatud USA presidendi Donald Trumpi "trollimisena". Lisame kaks pilti … Põhjala huumor?
Jättes kõrvale võimalikud võrdlused. Äsja koostati arenenud riigi üks ambitsioonikamaid missiooniplaane, mis jaguneb kolmeks põhivaldkonnaks:
- Kohustus valitsuse ees esitada igal aastal keskkonnaaruanne ja iga 4 aasta järel koostada konkreetne plaan, samuti suunata kõigi sektorite poliitikad õigusaktides sätestatud kliimaeesmärkide täitmiseks.
- Määruse kliimaeesmärgid hõlmavad heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 63%, 2040. aastaks 75% ja kasvuhoonegaaside täielikku kõrvaldamist 2045. aastaks.
- Moodustatakse kliimapoliitika nõukogu, mis viib läbi sõltumatu hinnangu, et tagada kliimaeesmärkide täitmine valitsuse poolt, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiale ja rohelisele transpordile.
Tuletame meelde, et osana Cop21 (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Pariisis) kokkuleppest kavatses Rootsi algselt vähendada oma heitkoguseid 2050. aastaks nullini, kuna see täidab tegelikult Rootsi valitsuse allkirjastatud eesmärke, nii et me oleme ei räägi ka mingist hullumeelsusest 100% pühendunud riigis.
"Mõned nii palju ja teised nii vähe" … Ja kust me teame, et USA administratsiooni eesotsas olev hr Trump taganes hiljuti Pariisi kliimaleppest (Cop21), rikkudes ajaloolise võimaluse, millest saavad kasu kõik ja Maa , säilitades Rooma Klubi Twitteri fraasi … "Maal on vähk ja vähk on inimene", mida me tõlgime kui … "Maal on vähk ja see vähk on inimene", sest kui me vaatame riikides, mis on suurimad kasvuhoonegaaside tekitajad …
Hiina on eesotsas, kus ta on juba tõsiselt heidet vähendama hakanud (Meenutagem, et ta allkirjastas Cop21 ja Hiina-teemalisest artiklist saame veidi rohkem lugeda: saastavast hiiglasest taastuvenergia revolutsiooni juhtimiseni … SIIN) ja teiseks USA, et Trumpi sõnadega … "Pariisi lepe on tohutu jõukuse ümberjagamine USA-lt teistele riikidele", lahendas seega kõik vaidlused ajakirjanike ees, kuigi tegelikult pole kõik tema poliitikaga kooskõlas.
Kui vaatame järgmist kaarti. 12 osariiki ja Puerto Rico on saanud Ameerika Ühendriikide kliimaliidu (Color roheline) liikmeks ja on jätkuvalt pühendunud CO2 heitkoguste vähendamisele. Kümne osariigi ja Columbia ringkonna ametnikud on lubanud järgida Pariisi kokkulepet (värv sinine), kuid ei ole ametlikult liiduga liitunud. Ja üle kogu riigi on 274 linna alla kirjutanud linnapeade riikliku kliimameetmete kava lepingule, millega on võetud kohustus vähendada heitkoguseid kohalikul tasandil.
Rohkem infot kaardil… SIIN. Märkusena meenub artikkel 7 graafikust, mis näitavad, et Trump ei saa taastuvenergiaga hakkama.
Raske on ette kujutada, et maailma suuruselt teine kasvuhoonegaase paiskav riik ei ole kooskõlas enamuse suhtumisega kliimamuutuste peatamiseks meetmete rakendamisesse. Aeg paneb kõik oma kohale ja nii nagu Rootsi läheb ajalukku esimese tõeliselt seadusandlikult kaasatud moodsa riigina, võib ka Trumpi seadusandlikku kogu Ameerika ajaloos meenutada musta märgina.
Kui teile artikkel meeldis, hinnake ja jagage!
