Vastused IDAE energiasertifikaadi küsimustele

Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!

Uus dokument, mis sisaldab vastuseid IDAE kuningliku dekreedi 235/2013 korduma kippuvatele küsimustele energiasertifitseerimise valdkonnas.

IDAE annab välja uue dokumendi "VASTUSED KORDUMA ESITATUD KÜSIMUStele 5. APRILLI KUNINGLIKU DEKREDI 235/2013 KOHTA, MILLEGA KINNITAB HOONETE ENERGIATÕHUSUSE SERTIFITSEERIMISE PÕHISE KORDA" kus nad selgitavad erinevaid põhipunkte.

See dokument sisaldab kõige sagedamini esitatavaid küsimusi hoonete energiatõhususe sertifitseerimise kohta seoses järgmiste aspektidega:

1. Pädevad tehnikud.
2. Kohaldamisala.
3. Avaliku asutuse kasutuses olevad hooned.
4. Hooned, mida tavaliselt avalikkus külastab.
5. Energiatõhususe sertifikaatidega seotud tehnilised ja haldustingimused.
6. Energiatõhususe märgis.

Allpool esitame peaaegu kogu teabe, mis sisaldub dokumendis, mis sisaldab vastuseid kuningliku dekreedi 235/2013 kohta korduma kippuvatele küsimustele, kuna meie arvates on asjakohane avalikustada kõik selle punktid energiasertifitseerimise valdkonnas:

Pädevad tehnikud (sertifitseerimistehnikud) energiasertifitseerimise valdkonnas määravad:

1. Arhitektid
2. Tehnilised arhitektid.
3. Kvantiteedimõõtjad.
4. Lennundusinsener
5. Põllumajandusinsener
6. Teede, kanalite ja sadamate insener
7. Tööstusinsener
8. Kaevanduse insener
9. Mäeinsener
10. Mereväe ja ookeani insener
11. Telekommunikatsiooni insener
12. Lennundustehniline insener
13. Põllumajandustehniline insener
14. Metsatehniline insener
15. Tehniline tööstusinsener
16. Tehniline mäeinsener
17. Mereväe tehnikainsener
18. Avalike tööde tehniline insener
19. Telekommunikatsiooni tehniline insener
20. Maamõõtja tehnikainsener

Kuningliku dekreedi 235/2013 kohaldamisala:

2.1.- Kas kuninglik dekreet 235/2013 kehtib eluruumidele, mis on linnaüüriseadusest välja jäetud?

Kuninglik dekreet 235/2013 ei kehti linnaüüriseadusest välja jäetud eluruumide suhtes, kuna tegemist ei ole uue üürimisega, vaid hoone või selle osa teise kasutusega.

2.2.- Kas hotellitubade, maamajade või ürituste ruumide puhul on sertifikaat kohustuslik?

Energiatõhususe sertifikaadi omamine ei ole kohustuslik hotellitubade, maamajade tubade või ürituste ruumide puhul, kuna nendel juhtudel puudub linnarendiseaduse järgi üürileping.

2.3.- Mida mõistetakse oluliste reformide all?

Olulised reformid on need, mille puhul uuendatakse üle 25 protsendi kogu ümbrikust või muudetakse kõiki soojusrajatisi või kütuseliiki.

2.4.- Kellele kehtib suurreformi erand?

Maksust vabastatakse vaid need hooned, mis on ostetud lammutamiseks või suurema reformi läbiviimiseks, ülejäänutel on vaja hankida energiatõhususe sertifikaat.

2.5.- Hooned või nende osa, millel on juba kuningliku dekreedi 47/2007 alusel väljastatud energiatõhususe sertifikaat, tuleb 1. juunist kohandada kuningliku dekreediga 235/2013 kehtestatud sertifikaadiga?

Ei, kuningliku dekreedi 47/2007 alusel koostatud sertifikaadid kehtivad ja nende uuendamine pole vajalik enne nende kehtivusaja lõppemist.

2.6.- Kas hoone garaažid ja laoruumid peaksid hankima energiatõhususe sertifikaadi?

Energiatõhususe sertifikaadi saamine ei ole kohustuslik hoone garaažidele või laoruumidele, kuna seda ei käsitata kuningliku dekreedi artikli 1 punktis 3.r sätestatud määratluse kohaselt "hoone osana", samuti Ehitustehnilise seadustiku järgi loetakse need elamiskõlbmatuteks ruumideks.

Avaliku asutuse kasutuses olevad hooned:

3.1.- Mida mõista avaliku võimu all?

Vastavalt kuningliku dekreedi 235/2013 esimesele täiendavale sättele mõistetakse avaliku võimu all riigiasutusi nii, nagu nad on.
26. novembri seaduse 30/1992, mis käsitleb avaliku halduse õiguskorda ja ühtset haldusmenetlust, artiklis 2 loetletud.

3.2.- Millal peavad avaliku sektori omandis olevad hooned, mida kasutab avalik asutus ja mida tavaliselt külastab avalikkus, hankima energiatõhususe sertifikaadi ja kandma energiatõhususe märgist?

Avaliku võimu kandvatel ja regulaarselt külastatavatel avaliku sektori hoonetel peab olema energiatõhususe sertifikaat ja energiatõhususe märgis alates 1. juunist 2013, kui nende kasulik pind on suurem kui 500 m2. Ja seisuga 9. juuli 2015, kui selle kasulik pind on suurem kui 250 m2. Otsuse selle kohta, kas neid regulaarselt külastab avalikkus, määrab hoone eest vastutav asutus, kes peab arvestama, kas väljaspool hoonet viibib oluliselt inimesi, mis on ajendatud vajadusest läbi viia protseduure või protseduure. igat liiki, näiteks selle näituse väärtust kodanike ees.

3.3.- Millal peaksid avaliku asutuse kasutuses olevad üürihooned, mida regulaarselt külastab, hankima energiatõhususe sertifikaadi ja kandma energiatõhususe märgist?

Üürihoonetel, nii uutel kui ka olemasolevatel, kus asuvad avaliku võimu kandjad ja mida regulaarselt külastab avalikkus, peab olema energiatõhususe sertifikaat ja energiatõhususe märgis seisuga 31. detsember 2015, kui nende kasulik kogupind on suurem kui 250 m2.

Hooned, mida avalikkus tavaliselt külastab:

4.1.- Millal peab energiatõhususe märgist kandma eraomanduses olevatel hoonetel, mille kasulik pind on kokku üle 500 m2 ja mida regulaarselt külastavad eraomandis olevad hooned?
avalik?

Eraomandis olevad hooned, mille kasulik pind on kokku üle 500 m2 ja mida regulaarselt külastavad, peavad nende ehitamisel, müümisel või üürimisel hankima energiatõhususe sertifikaadi. Kui neil hoonetel on energiatõhususe sertifikaat, tekib neil alates 1. juunist 2013 energiatõhususe märgise väljapaneku kohustus.

Energiatõhususe sertifikaatidega seotud tehnilised ja haldustingimused:

5.1.- Millal tekib uutel hoonetel energiatõhususe sertifikaadi saamise kohustus (kuningliku dekreedi 235/2013 avaldamise perioodil kuni 1. juunini 2013)?

Uute hoonete energiatõhususe sertifikaadi saamise kohustus (projektifaasis ja valmisehitusjärgus) on tekkinud alates kuningliku dekreedi 235/2013 jõustumisest.
Olemasolevate hoonete puhul tekib energiatõhususe sertifikaadi saamise kohustus alates 1. juunist 2013. Kõikidel juhtudel (uutel ja olemasolevatel) nõutakse neid sertifikaate ostu-müügi- või üürilepingutes kuni 1. juunini, 2013. aasta.

5.4.- Millise energiatõhususe sertifikaadi peavad saama ehitatud hooned, millel ei ole veel esmakasutamise tunnistust?

Pärast kehtetuks tunnistatud kuningliku dekreedi 47/2007 jõustumist ehitatud hoonetel on valminud hoone energiasertifikaadi omamise kohustus. Juhul, kui nad ei olnud seda nõutud hetkel hankinud, peab neil olema 1. juuni 2013 seisuga valminud ehitise tõend, mis arvestatakse koos
Kalenteri viiteprogramm või mõni muu tunnustatud tööriist uue ehitamiseks.

5.5- Kas hoone või hooneüksuse müügiks või üürimiseks pakkumisel või reklaamimisel on vajalik energiatõhususe tunnistus või piisaks energiatõhususe märgisel väljendatud energiatõhususe reitingust?

Jah, vajalik on pädeva tehniku allkirjastatud energiatõhususe tunnistus ja energiatõhususe märgis.

5.6.- Millisel hetkel peaks olemasoleva hoone või selle osa arendaja või omanik autonoomse piirkonna hoonete energiasertifitseerimise küsimustes pädeva asutuse ees energiatõhususe sertifikaadi registreerima?

Kuigi reguleeritud perioodi ei ole ja ilma et see piiraks asjaolu, et autonoomsed piirkonnad võivad seda reguleerida, peab arendaja või omanik taotlema hoone või hooneosa energiatõhususe sertifikaadi koostamist pärast seda, kui pädev tehnik koostab registreerimisel olev dokument, mis võimaldab autonoomsel piirkonnal selle registreerimist ja õigeaegset mõju. Projekti elluviija või omaniku kohustus esitada registreerimiseks käesolev tõend loetakse täidetuks koos autonoomse piirkonna pädevale asutusele esitatud registreerimise taotlusega selle dokumendi registris.

Energiatõhususe märgis:

6.1.- Kes vastutab energiatõhususe sertifikaadi saamise ja märgise väljapaneku eest?

Vastavalt kuningliku dekreedi artiklile 5 on hoone või selle osa edendaja või omanik, kes vastutab hoone energiasertifikaadi tellimise eest, mis annab talle õiguse kasutada energiatõhususe märgist. Seetõttu vastutab märgise kuvamise eest kõigis hoone või selle osa müügile või rentimisele suunatud pakkumistes, tutvustustes ja reklaamides hoone edendaja või omanik.

6.2.- Kas hoonete müügi või üürimise reklaamimisel on lubatud energiatõhususe märgise suurust muuta?

Kuigi heakskiidetud märgise mudelis on kehtestatud standardsete mõõtmetega vorm ja suurus, võib energiatõhususe märgise lisamiseks hoonete müügi- või üürimisreklaami märgist vähendada või suurendada seni, kuni säilib vorm ja kehtestatud proportsioonid. ja on loetav.

Samuti on lubatud, et vormingut ja proportsioone säilitades kuvatakse ainult skaalad ja märgistuse väärtused, nagu on näidatud järgmisel joonisel:

Reklaam peab sisaldama energiatõhususe märgist, lubades brošüürides või kinnisvaraportaalides näidata ainult skaalasid ja väärtusi ning ajakirjandusteadetes mainima ainult reitingut. Väljaspool hooneid paigutatud müügi- või üüriplakatitel, millel on ainult kontakttelefon, ei ole energiareitingut vaja.

Seda kõike, ilma et see piiraks asjaolu, et autonoomne piirkond võib kehtestada käesoleva kuningliku dekreedi väljatöötatavates eeskirjades sellega seoses muid nõudeid või nõudeid.

6.3.- Kas energiatõhususe märgisele on lubatud lisada logo?

Jah, etiketile on lubatud lisada vastava autonoomse piirkonna logo, tingimusel et selle mõõtmed on samad, mis on kehtestatud Euroopa Liidu lipu suuruse jaoks märgise alumises paremas osas ja kui see ei ole kattuda heakskiidetud märgistusmallis kajastatud andmetega või põhjustada arusaamatusi.

6.4.- Kuidas tuvastatakse hoone, mis on sertifitseeritud energiatõhususe märgisega?

Kinnitatud märgise näidis näeb ette, et see kajastab nii hoone või hooneosa aadressi kui ka katastriviidet. Kuna energiatõhususe sertifikaat on unikaalne, saab energiatõhususe märgis vastata vaid ühele sertifikaadile. Juhul, kui hoonel või hooneosal on rohkem kui üks katastriregistri register, kajastab seda fakti katastriregistrile vastav number, kuna see on kärbitud esindusnumbrites. Olenemata eelnevast võib energiatõhususe tunnistuste registreerimisel pädevas asutuses nõuda täielikku nimekirja katastriviitetest, millele tunnistus viitab.

6.5.- Puhkekorteri omanik, kes kavatseb selle ajutiseks kasutuseks üürile anda, peab oma pakkumisele lisama energiamärgise?

Ei, vastavalt kuningliku dekreedi artikli 2 punktile 2.g ei ole te kohustatud silti oma reklaamipakkumisse lisama

6.6.- Kas tavapäraselt puhkuseks ajutise elukohana kasutatud korteri omanik, kes kavatseb selle müügikuulutuse välja kuulutada, peab oma pakkumisse lisama energiamärgise?

Jah, vastavalt kuningliku dekreedi 235/2013 artiklile 5 vastutab hoone energiamärgise kasutuselevõtu ja märgise kogu ulatuses eksponeerimise eest hoone või selle osa edendaja või omanik.