Maks peale reostus ja kodutehnika et tarbivad rohkem energiat, on reaalsus mitmes riigis. Nüüd loodetakse, et ka Prantsusmaal hakkab see nii olema 2010. aasta algusest. Meede puudutaks nii spetsialiste kui ka eraisikuid, igaüks maksab 32 eurot iga tonni eest. CO2 mida nad kiirgavad. Selle eesmärk on edendada selliste toodete kasutamist, mis austavad keskkonda ja muudavad jõuliselt Prantsuse tarbijate harjumusi.
Kui palju tasub saastada
Kõik seadmed, mis töötavad tänu fossiilkütused need maksustatakse selle maksuga ja elekter võiks ka sisse võtta. Meede hakkab kehtima nii transpordi- kui ka majutussektoris. Iga leibkond maksab hinnanguliselt 170–300 eurot aastas.
Rootsi on parim näide, et selline maksuliik võib väga hästi toimida. Seal on nn ökomaksud edukalt toiminud 1991. aastast. Tegelikult aastatel 1996–2006 süsinikdioksiidi heitkogused süsinik on vähenenud 16%. Roheline maksustamine toimib Põhjamaades tõhusalt.
Taanis võeti sama meede vastu vaid aasta hiljem, 1992. aastal. Iga tonni CO2 maksustatakse 12 euroga ja tarbimist alates elektrit kütteks 80,2 eurot megavatt/h, tööstuses 8,6 eurot megavatt/h ja muuks otstarbeks 89,5 eurot megavatt/h.
Ka Kanada on mainimist väärt riik. Ta oli teerajaja 2007. aastast kohaldatava keskkonnamaksu loomisel, mille raames toodetakse maagaasi, naftat ja elektrit. gaasiõli ja Kivisüsi. Kogutud 131 miljonit eurot suunati ühistranspordi arendamiseks ja erinevatele keskkonnaalastele tegevustele, millest on kasu nii elanikele kui ka ökosüsteemile.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Saastetasu, soovitame teil sisestada meie saastekategooria.
