On lugematul hulgal esemeid ja tooteid, mida me koju kogume ja mida me tõesti enam hoidma ei pea. Sel põhjusel võtame mitu korda koristamise otsustamisel kaasa suured kotid ja paneme kõik, mida ei taha, ära visates. Kui me natukenegi organiseerime, saame need jäätmed teise elu, aidata kedagi, kes võib seda vajada ja mis ei saasta keskkonda.
Selge juhtum on röntgenikiirgus, mida me küll kellelegi anda ei saa, sest neil on neid sellisena vaja, kuid neil võib olla teine elu ja neid saab taaskasutada. Kui eelistame need lihtsalt minema visata, sest me ei taha meisterdama hakata, peame mõtlema kuhu visata vanu röntgenipilte mida me enam ei vaja. Järgmisena räägime Rohelises Ökoloogis, miks ei tohi neid tavaprügi hulka visata ja kuhu need viia, et neid saastamata töödelda.
Kuigi me näeme röntgenikiirgust plastitükina, ei saa visata kollasesse konteinerisse koos teiste plastidega. Põhjus on selles, et kuigi selle koostisel on plastikust alus, on see ka sisaldavad raskemetalle, nagu hõbedat, ei saa seetõttu segada ning saastumise vältimiseks tuleb seda eraldi ja asjakohaselt töödelda.
Kui need visatakse tavaprügi hulka, tavaliselt halli konteinerisse või prügikastidesse, satuvad need prügimäele või lagedale põllule. Seejärel, kui see saab märjaks või hakkab kliimategurite mõjul lagunema, raskemetallid mis neid moodustavad, tulevad välja plastosast, mis neid selle hetkeni hoidis ja nad reostavad maad, põllukultuure, vett, ja nii edasi. See on ohtlik, sest me võime neid raskmetalle alla neelata ja lisaks kaotab põllumaa oma viljakuse ja hea seisukorra, et saaks harida, ning jõgede ja muude veekeskkondade kalad ja taimed surevad mürgituse tõttu.
Paljud inimesed mõtlevad, kas röntgenpildid, mida nad kodus hoiavad, olgu siis päevakajaliste meditsiiniliste probleemide tõttu või juhul, kui neid on hiljem vaja haigusloo või terviseprobleemi järelkontrollina, saastavad ka või ainult keskkonda.
Tõde on see, et kui nad on kodus hästi säilitatud röntgenikiirgus ei saasta, kuna need ei eralda radioaktiivsust, nagu paljud arvavad, ega ka neis sisalduvaid raskmetalle, kui need ei ole väga märjad või jäetud avamaale.
Seetõttu ei tasu karta ja vabaneda kõigist selles formaadis hoitavatest, sest need võivad siiski olla kasulikud ka meie tervise meditsiinilisel jälgimisel. Samuti pole neid tänapäeval õnneks nii palju plastkile röntgenikiirgus patsientidele, aga haigla hoiab neid digitaalses formaadis ja kui vajame, siis annavad need meile ka digitaalsel kujul, kas CD-l, pendrive või USB-mälu või saadavad meile meili teel. Nii et tulevik on õnneks digitaalsed röntgenikiirgused.
Kui teil on vaja vabaneda plastkilel tehtud röntgenikiirgustest, mida te enam kodus teha ei soovi, on kõige parem end hästi kursis hoida. kuhu viia vanad röntgenpildid, et need ei saastaks keskkond. Need on valikud, mis on olemas, kuigi mitte kõik pole kõigis riikides saadaval.
Enamikus haiglates ja mõnes meditsiinikliinikus on kasutuselt kõrvaldatud röntgenikiirte paigutamiseks spetsiaalne konteiner. Hiljem, kui konteiner on täis, tühjendatakse see ja need viiakse kõik taaskasutusettevõttesse, mis on spetsialiseerunud nende plastplaatide töötlemisele raskmetallidega. Nagu hiljem näeme, välditakse töötlemisel saastumist ja suur osa neist röntgenikiirgustest jõuab ringlusse.
Paljudes apteekides leiate ka neid anumaid, tavaliselt on need punased anumad või need, mis viitavad konkreetselt röntgenikiirguse äraviskamisele. Sel juhul on operatsioon täpselt sama, mis haiglates.
Mõnes riigis, eriti haiglate või röntgenikiirguse ringlussevõtu tehaste läheduses, on nende materjalide jaoks spetsiaalsed kogumispunktid või keskused. Jällegi, konteinerite täitumisel viiakse need ümbertöötlemiseks lähimatesse puhastusjaamadesse viisil, mis ei kahjusta keskkonda.
Lõpuks on veel üks paljudes riikides juba olemasolev võimalus röntgenikiirguse taaskasutamiseks paigutada need rohelisse või puhtasse punkti. Need on punktid, millel on mitu spetsiaalset konteinerit ja spetsialiseerunud töötajad, kes aitavad kodanikel käidelda erinevaid jäätmeid, mida ei saa tavalistesse taaskasutuskonteineritesse visata (pruun, sinine, kollane ja roheline). Nagu ka ülejäänud kasutuselt kõrvaldatud materjalide puhul, viiakse konteiner pärast valmisolekut igal juhul märgitud ringlussevõtu tehasesse.
Avastage teisest rohelise ökoloogi artiklist, mis on puhas punkt ja milleks see on mõeldud.
Lisaks saate neid mitte ära visata, sest kodus saate seda teha käsitöö vanade röntgenikiirguste taaskasutamiseks nagu näiteks lambi originaalvarju valmistamine.
Oleme maininud, et haiglatesse, apteekidesse, kogumiskeskustesse ja puhastuspunktidesse hoiule pandud röntgenikiirgus viiakse nende materjalide töötlemisele spetsialiseerunud taaskasutusettevõttesse, mis sisaldab nii plastikut kui ka raskeid materjale, näiteks hõbedat. Aga mis on röntgenikiirguse taaskasutusprotsess?
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Kuhu visata vanu röntgenipilte, soovitame teil siseneda meie kategooriasse Taaskasutus ja jäätmekäitlus.