Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Üks peamisi probleeme, millega keskkond ja inimühiskond silmitsi seisab, on prügi põhjustatud reostus. Tavaliselt määratletakse prügina ainult need tahked jäänused, mis ladestatakse, olgu või halvemini, prügilasse. Prügi on aga palju laiem mõiste, millel on tõsised tagajärjed keskkonnale ning inimeste, loomade ja taimede tervisele.
Kui soovite natuke rohkem teada, mida prügireostus, selle peamised põhjused ja tagajärjed, jätkake Rohelise Ökoloogi lugemist, sest järgmistes ridades räägime sellest teemast.
Mis on prügireostus
Kuigi prügile mõeldes meenub esimene pilt tahkeid jäätmeid täis prügilatest, mis on palja silmaga nähtavad, prügi kontseptsioon see on palju laiem.
Täpselt öeldes oleks prügi kõik need inimtegevusest tekkinud jäätmed, mida ei käidelda õigesti et nad taasintegreeruksid keskkonda või muusse inimtegevusse. Järelikult saame rääkida prügist, kui räägime füüsilistest objektidest, mis kogunevad prügilatesse, linnadesse või loodusesse, aga ka siis, kui need füüsilised objektid eraldavad keemilisi aineid, mis segunevad keskkonda, olgu selleks pinnas nagu vesi või õhk ja saastavad. seda.
Samamoodi, kui rääkida Reostus prügigaPeame silmas just seda, saastet, mis tekib nende inimtegevuse jääkide tõttu, mida ei hallata tõhusalt nii, et need ei kahjustaks keskkonda.
Näiteks näeme siin maailmakaarti ookeanide prügist.
Prügireostuse põhjused
The peamine prügireostuse põhjus leidsime selle a ebaefektiivne või puudub jäätmekäitlus. Tuleb meeles pidada, et jäätmeid ei tekita mitte materjal ise, vaid see, kuidas seda käitatakse või ei käidelda. Sel moel, kui võtame näiteks paberitüki, võib see olla prügi või tooraine, olenevalt sellest, kuidas seda käideldakse, kui see on kasutu ja muutub ametlikult jäätmeteks. Sel viisil muutub paber keskkonda ladestamisel prügiks, saastades keskkonda kogu lagunemisaja jooksul. Vastupidi, kui see sama paber asetatakse taaskasutuskonteinerisse ja seda õigesti käideldakse, muutub see prügi asemel tooraineks. Teisisõnu, see, kas jäätmed muutuvad prügiks või mitte, ei määra mitte materjalide iseloom, vaid nende käitlemine.
Samamoodi tasub põhjuste raames mainida seda praegune konsumerism mängib domineerivat rolli. Mitte sellepärast, et konsumerism eeldab tingimata prügi tekkimist, vaid sellepärast, et tarbimisharjumuste kasvades suureneb ka jäätmete hulk ja suurem hulk jäätmeid suurem tõenäosus, et neid ei hallata korralikult. Teisisõnu aitab tarbimisharjumus olla jäätmekäitlus ebaadekvaatne, mistõttu võib seda pidada prügiga reostuse kaudseks põhjuseks. Siiski on oluline selgitada, et prügi tekitab jäätmete (hea või halb) käitlemine.
Prügireostuse tagajärjed
Peamine prügi saastumise tagajärg tähendab a tervise halvenemine elusolenditest. Tuleb arvestada, et prügi satub keskkonda mürgiseid aineid, mis levivad nii maapinna kui ka vee ja õhu kaudu. Kui need mürgised ained puutuvad kokku elusolenditega (olgu need inimesed, loomad või taimed), mõjutavad need negatiivselt nende tervist.
Samuti on oluline arvestada, et prügiga saastumisel on väga oluline roll negatiivne mõju keskkonnale esteetilisest vaatenurgast, kuna see halvendab maastikke (nii looduslikke kui ka linnalisi), mida peetakse ka tänapäeval üheks peamiseks prügireostusest põhjustatud probleemiks.
Laiendage seda teavet selle teise rohelise ökoloogi artikliga teemal Kuidas reostus keskkonda mõjutab.
Lahendused prügireostusele
Neid on erinevaid lahendused prügireostusele. Üks elemente, mida ei saa eirata, on vajadus puhastada ja korrastada juba kahjustatud keskkondi, mis tähendab inim- ja rahaliste ressursside eraldamist nende puhastuste tegemiseks. Lisaks prügiga saastumise vastastele ravimeetmetele tuleb siiski märkida, et on lahendusi, mida saame liigitada ennetavateks ja mille eesmärk on vältida või minimeerida prügiga saastumist, vähendades saabuva prügi hulka. keskkonda (looduslikku või linnakeskkonda) vabaneda.
Parimaks saadaolevaks vahendiks prügireostuse ennetamisel tegutsemiseks on nn kolme r-i reegel (3R). Ökoloogia 3R on reegel, mis juhib ja piirab viisi, kuidas inimesed peavad tarbima ja majandama tooteid, mida me oma igapäevaelus kasutame. Seda saab rakendada mis tahes tarbimisviisile ja sellel on võime vähendada tarbimist (seeläbi väheneb käideldavate jäätmete kogus), samuti parandada tekkivate jäätmete käitlemist.
3R on järjekorras: vähendada taaskasutamise ringlussevõttu. See tähendab, et selle reegli järgi peame enne tarbimist endalt küsima, kas meil on seda tõesti vaja, kui mitte, siis vähendame seda. Kui vastus on vastupidi, et meil on seda vaja, läheme järgmisele tasemele, milleks on taaskasutamine. Sellel tasemel valime enne uue toote tarbimist juba olemasoleva toote taaskasutamise kas heas seisukorras või vana toote parandamise tõttu, seega väldime ka tarbimise suurenemist ja saame oma vajadused rahuldatud ilma probleeme. Lõpuks, kui toodet ei saa vähendada ega taaskasutada, siis läheme viimasesse faasi, milleks on ringlussevõtt.
Nii välditakse selle prügiks muutumist, kuna selle taaskasutamisel muudame selle muuks inimtegevuseks taaskasutatavaks tooraineks. Järelikult väldime tarbimist vähendades, olemasolevat taaskasutades ja jäätmeid taaskasutades ära suure osa prügi kogusest ja kvaliteedist tulenevast mõjust ning koos sellega ka sellest tekkivast saastusest.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Prügireostus: põhjused ja tagajärjed, soovitame teil sisestada meie saastekategooria.
