Vesi on üks põhielemente, mis võimaldas Maal elul tekkida. Maad nimetatakse ka siniseks planeediks, kuna enam kui kolm osa pinnast on kaetud veega, vedela veega. Kuid Maal pole mitte ainult vedel vesi, vaid leiame seda ka tahkes olekus, näiteks jääs, või õhust gaasilises olekus. Tegelikult arvatakse, et vesi Maal on pärit komeetidest, mis põrkasid kokku meie planeediga ja olid valmistatud jääst. Järgmisena selgitame rohelises ökoloogis milline on vee füüsiline olek lastele.
Mis on vesi
Vesi koosneb kaks põhielementi: vesinik ja hapnik. Iga veemolekul sisaldab kahte vesinikuaatomit ja ühte hapnikuaatomit. Olenevalt aatomite paigutusest Kosmoses ja nende sidemetes teiste veemolekulidega võib seda leida erinevates olekus: tahkes, vedelas või gaasilises olekus.
Loomulikult võite leida vett kolmes erinevas olekus. Olenevalt ümbritseva õhu temperatuurist ja õhurõhust võib vett leida ühel või teisel kujul ning ka erinevates kogustes ja vahekordades. Näiteks polaar- ja külmematel aladel on jääd rohkem ning parasvöötmes on vesi vedelal kujul. Järgmisena selgitame, millised on vee erinevad olekud.
Vee olekud
The veeseisundid on järgmised:
- Vedelik: on vee olek toatemperatuuril, see tähendab, vahemikus 0 kuni 100ºC. Jõgedest, järvedest ja meredest leiame vedelat vett, vihma ja ka seda, mida oma kodus tarbime.
- Tahke: kui vesi jäätub, moodustub see jää ja see toimub kell temperatuur 0ºC ja alla selle. Looduslikul viisil võime leida jääd jäämägedest, mägedest või rahetest. Jääd saame ka siis, kui paneme sügavkülma vedelat vett ja ka erinevaid vorme kasutades saame mitme erineva kujuga jääd.
- Veeaur: kui temperatuur tõuseb 100 kraadini või rohkem vedel vesi muutub gaasiks ja moodustab selle, mida me nimetame veeauruks. See juhtub siis, kui paneme poti vee keema või võib see tekkida ka looduslikult nagu kuumaveeallikates või geisrites.
Vee seisundi muutused lastele
Nüüd, kui teame, millises olekus vett võib leida, selgitame, millised protsessid tekivad et vesi muutub ühest olekust teise.
- Fusioon: on muutumine tahkest olekust vedelaks. See tekib siis, kui temperatuur tõuseb. Täpset temperatuuri, mille juures oleku muutus tahkest olekust vedelaks toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine toimub näiteks jää sulamisel või looduslikult, kui saabub suvi ning mäetippudel lakkab jää ja lumi.
- Tahkumine: see on vastupidine protsess ja see toimub siis, kui vedel vesi läheb tahkeks, muutudes jääks. See tekib siis, kui temperatuur langeb, näiteks kui saabub talv ja kõrgmäestikujärvede pind külmub.
- Aurustumine: on oleku muutumine vedelast gaasiliseks ja toimub siis, kui temperatuur tõuseb. Aurustumisest räägime ainult siis, kui see toimub vee pinnal, aga kui see toimub kogu vee mahus, nimetatakse seda aurustumiseks. Temperatuuri, mille juures toimub üleminek vedelikust gaasiks, nimetatakse keemistemperatuuriks. Aurustumine võib toimuda looduslikult suurtes veekogudes, näiteks meredes, või ka elusolendites (näiteks higistades) ja sel juhul räägime aurustumisest.
- Kondensatsioon: on üleminek gaasilisest veest vedelasse vette. See tekib siis, kui veeaur jahtub kiiresti ja sadestub vedelal kujul. See nähtus tekitab pilvi, kus merepinna aurustumisest tekkiv aur tõuseb väga madala temperatuuriga aladele ja muutub väikesteks veepiiskadeks, mis kogunedes moodustavad pilved. Samamoodi toodetakse ka talvehommikutel tekkivat kastet.
- Sublimatsioon: on muutumine tahkest olekust gaasiliseks ilma vahepealset vedelat olekut läbimata. See esineb eriti poolustel või väga külmadel aladel, kus jää aurustub või lendub otseselt Päikese toimel. See protsess toimub ka meil kodus olevates õhuvärskendajates, mis on purgi sees tahkes olekus ja gaasi kujul välja tulema.
- Pöördsublimatsioon või kristallisatsioon: Nagu nimigi ütleb, on see vastupidine protsess eelmisele, see on gaasist tahkeks muutumine ilma vedelat olekut läbimata. See tekib siis, kui ümbritseva õhu temperatuur on väga madal, näiteks külmadel talveöödel, kus esineb pakane või härmatis.
Huvi korral saate järgmistest artiklitest avastada, kuidas tekib lumi ja rahe ning kuidas tekivad pilved.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Millised on vee füüsikalised olekud lastele, soovitame siseneda meie kategooriasse Muu keskkond.
