Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Suurenemise keskkonnamõju temperatuurid kliimamuutuste edenemise tõttu on kahtlemata üks suuri mõistatusi, mida teadus püüab selgitada. Kuigi üldised tagajärjed on teada, seisneb väljakutse teadmises, millal see ilmneb ja millisel konkreetsel viisil see üht või teist piirkonda mõjutab.
Samamoodi on eesmärk võimul ennustada kuidas kliimamuutustest põhjustatud kaos kutsub esile reaktsioone erinevatel tasanditel, millest paljud on ahelas, mis on otseselt või kaudselt seotud. Lühidalt öeldes on palju küsimusi, mis vajavad veel vastust, kuid on võimalik ka umbkaudselt kindlaks teha, milline saab olema keskkonnamõju oodata. Keskendume nendele üldistele järeldustele.
4 kraadi tõus 2100. aastaks
Kui heitkogused alates gaasid kasvuhooneefekt jätkub praeguses tempos, on stsenaarium väga pessimistlik. Tõsi on aga ka see, et teadlased töötavad teatud mudelitega, mille põhjal nad teatud järeldusi teevad. Seetõttu ei saa liikumatu prognoosina väita, et teatud temperatuurid sajandi lõpuks saavutatakse.
Põhjus on lihtne: juhul, kui uuringu läbiviimiseks kasutatud mudelis või mustris vaadeldavad tingimused mis tahes põhjusel oluliselt erinevad (näiteks energiamudeli muutuse tõttu väiksem kasvuhoonegaaside emissioon või nt. uue avastamiseks tehnoloogiaidjm) oleks selle töökindlus loogiliselt väiksem.
Kui see on selge, vaatame, milline on teaduse kohaselt temperatuuri tõustes oodatav keskkonnamõju. Selleks tsiteerigem valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertide rühma ehk valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC prognoosi, sellest ka selle akronüüm.
IPCC hinnangul võib 2100. aastaks Maa temperatuur tõusta keskmiselt 4 kraadi Celsiuse järgi. Parimal juhul tõuseb see umbes 2 kraadi võrra võrreldes temperatuuriga, mis oli eelindustriaalsel ajastul.
Muud uuringud samuti range nad ootavad planeedi teatud piirkondades kõrgemat temperatuuri ja võivad tõusta 6 kraadi Celsiuse järgi või isegi lisada elavhõbedat 8 kraadi võrra. Sellele jõudis hiljuti järeldusele näiteks Aasia Arengupanga (ADB) uus uuring, milles analüüsiti kliimamuutuste tagajärgi Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Mis juhtuks, kui temperatuur tõuseks 2 kraadi võrra?
Sellist stseeni pole aga vaja maalida dramaatiline nii et planeet (sealhulgas looduslikud ja inimeste ökosüsteemid) kannatab suurte mõjude all. Kui planeedi keskmine temperatuur tõuseb 2 kraadi võrra, mida üritatakse globaalseid jõupingutusi koordineerides vältida, oleksid tagajärjed pöördumatud.
Kui aga jätkame praeguse heitkoguste määraga, ületame IPCC hinnangul selle piiri 2050. aastaks. Teisisõnu, me piirdume selle punase joonega ja see punkt, kust tagasipöördumist ei toimu, tähendab juba praegu kannatavate keskkonnaprobleemide suurenemist, nende intensiivsuse ja sageduse suurenemist (äärmuslikud sündmused), aga ka uute ilmnemist.
Mõned, etteaimatav, kuid mitte kõik, millega nende ilmumine selles või teises piirkonnas püsivalt või ajutiselt ilmub juhuslikult või kui soovite, järgides teadusest kõrvale kalduvat loogikat. Vene ruleti sarnasus võiks antud juhul aidata mõista, millega tegu.
Kliimamuutuste äärmuslikud sündmused ja muud tagajärjed
Selle tagajärjed keskkonnanähtus globaalsest soojenemisest põhjustatud teemad hõlmavad paljusid probleeme. Muuhulgas: põhiressursside vähendamine, põhjustades vee-, toidu- või muid kriise, aga ka põudasid, kuumalaineid, rohkem tulekahjusid, suuremaid üleujutusi, merepinna tõus, ökosüsteemide muutused ja erinevate süsiniku neeldajate loodusliku potentsiaali vähendamine, nagu taimestik või ookeanid.
Selle mõju ulatus on planeedi erinevates piirkondades erinev, kuna kliimamuutusi iseloomustavad üldised trendid, mis varieeruvad kohalikul tasandil palju ettearvamatumalt, kui tahame teha prognoose kindla kuupäeva jooksul.
Pikemas perspektiivis on teadus aga ennustanud paljude saarte ja rannikulinnade kadumist kas vee all olemise või äärmuslike sündmuste tõttu, mis muudavad need elamiskõlbmatuks, näiteks veepuudus või ekstreemne ilm.
Keskkonna seisukohast toovad need muutused kaasa suuri muutusi geograafilisel tasandil loomastiku ja taimestiku osas (roheline Arktika ja üha soojem Euroopa, mida mõjutab näiteks kõrbestumine), nii rände kui ka väljasuremise ja ka kasu mõnele inimesele. liigid. Praegu vähendab temperatuuri tõus juba erinevate loomade suurust.
Inimesi sureb rohkem ka äärmuslike sündmuste ja kliimamuutuste põhjustatud toidu- ja veepuudus. Kliimapõgenike arvu tohutut kasvu oodatakse Mehhikos ja Kesk-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja Ida-Aasias, kuigi see on üldine nähtus, mis ei saa piirduda nende piirkondadega. Inimliikumised, millel on omakorda ka keskkonnamõju.
Sellele tuleb lisada muud tegurid, mis samuti neid tagajärgi mõjutavad, nagu näiteks saaste suurenemine või kuuenda massilise väljasuremise edenemine, mille keskkonnamõju on tohutu. See tähendab, et see neelab atmosfäärist CO2.
Lahendus, nagu sageli muudes ökoloogiavaldkondades, nõuab sihikindlat reaktsiooni, mida võiksime määratleda revolutsioonilisena. Poollahendused pole seda väärt. Ainult üksainus reaktsioon, mille tugisambaks oli muutumine energiamudel ja konsumerismi, võib see midagi muuta.
Järeldused.
Selline on ÜRO konverentsil saavutatud kliimapakti eesmärk Kliimamuutus, kuigi sellel on endiselt palju nõrkusi. Muuhulgas teade selle loobumisest USA-st, samuti mitte siduva iseloomuga või konkreetsemate eesmärkide püstitamisest ja teisalt kohustuslikust.
Teie eesmärk hoida Globaalne soojenemine alla 2 kraadi Celsiuse järgi, seega pole see juhus. Ideaalis on ette nähtud, et tõus ei ületaks 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Sest lühidalt öeldes tähendab temperatuuritõusust tuleneva keskkonnamõju vältimine planeedi ja seega ka meie tuntud maailma tasakaalu säilitamist.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Temperatuuritõusu mõju keskkonnaleSoovitame teil siseneda meie kliimamuutuste kategooriasse.
