Taimed on elusolendid, kes on võimelised väga lühikese aja jooksul paljunema ja koloniseerima suuri alasid. Lisaks sellele, et nad on võimelised tootma oma toitu, on tänu protsessile, mida me tunneme fotosünteesina, tuhandete aastate jooksul välja töötanud viisi, kuidas parandada nende paljunemist ja laienemist kogu maakera pinnal. Seemnetaimed, tuntud ka kui ülemised korrused, on need, mis on läbinud suurema evolutsiooniprotsessi.
Selles artiklis vastame mitmele olulisele küsimusele, et mõista hästi ja lihtsalt, millistel taimedel on seemned, ning muude küsimuste hulgas, mis võisid teiega seoses tekkida. Lisaks oleme lisanud palju erinevaid näiteid, et saaksite hinnata erinevaid seemnetüüpe ja nende tähtsust planeedi heaolule ja meie toitumisele. Samuti on seemnetega taimed endiselt üks meie peamisi energiaallikaid.Kas sa ei taha nende kohta natuke rohkem teada? Kutsume teid üles jätkama selle artikli lugemist seemikute klassifikatsioon ja näited nendest, et täiendada oma teadmisi botaanikast koos Green Ecologistiga.
Mis on seemnetaimed ja nende omadused
Kuidas nimetatakse seemnetaimi ja millised omadused neil on? "Seemnetega taimed" on kõige levinum viis nende nimetamiseks, kuid nende tehnilisemad nimetused on spermatofüüttaimed või fanerogaamsed taimed.
Need on planeedi ühed levinumad taimed, mis jagunevad enam kui 235 000 liigiks. Lisaks suudavad nad kergemini kohaneda igat tüüpi keskkonnaga, sealhulgas veekeskkonnaga. Kuid esimene asi, mida peame vastama, et mõista, milliseid evolutsioonilisi edusamme seemnetaimed esindavad, on teada mis on seeme. Lihtsamalt saame seemne määratleda kui küpset munarakku, millest pärast viljastamist tärkab uus taim. Olenevalt seemne tüübist võib neid teatud tingimustes hoida uinumas, ilma et oleks vaja idandada ja uuesti aktiveeruda, kui tingimused on optimaalseks kasvuks sobivad. Soovitame teil sellest teisest postitusest õppida seemnete osade ja nende funktsioonide kohta.
Mõned seemnetaimede omadused, lisaks olulisele kohalolekule meie planeedil ja seega ka võimele kohaneda väga erineva kliima ja keskkondadega, on selle veresoonte süsteem. Selle kaudu saab taim lihtsamini oma arenguks vajalikke toitaineid. Tegelikult on seemnetega taimede eluiga palju pikem kui teistel taimedel. Seega paistavad seemnetega taimede evolutsioonilised edusammud silma võrreldes ülejäänud seemneteta liikidega, mis on vähem arenenud. Veresoonkudede ilmumine mitte ainult ei soodusta erinevate taimeliikide kasvu ja arengut koos seemnetega, vaid on suutnud luua ka lisastruktuure, mis soodustavad nende levikut ja vähendavad seeläbi konkurentsi ülejäänud seemnete vahel ja isegi emataimega. Nii tagavad taimed koos seemnetega embrüo optimaalse arengu.
Seemnetaimede klassifikatsioon
The seemnetega taimeliigid Need jagunevad kahte suurde rühma: katteseemnetaimed ja katteseemnetaimed.
Angiosperm taimed
Angiospermid, rühm, kuhu kuulub enamik maismaataimi, millel on vähemalt 250 000 isendit, on need, mida iseloomustavad peamiselt nn pärisõied ja kaenlaalune leht, mis asub kandelehe piirkonnas, mida nimetatakse varreks. Kattesseemnetaimede seemned on ümbritsetud ja kaitstud karpidega, kuni need tolmlevad, mille tulemuseks on viljad. Lisaks ei leia selles rühmas mitte ainult rohttaimi, vaid ka põõsaid ja isegi puistuid. Sarnaselt jaotatakse katteseemnetaimed vastavalt idulehtede arvule nende seemnetes:
- Kaheidulehelised: need, kelle seemned on varustatud kahe idulehega, mis asuvad embrüo mõlemal küljel.
- Ühekojalised: need, millel on üks embrüonaalne leht või iduleht, mis ümbritseb seemne täielikult.
Gymnosperm taimed
Gymnosperm taimi iseloomustab see, et nii munarakud kui ka seemned on kaitstud. Tavaliselt on need puittaimed, nagu puud ja põõsad. Neid iseloomustavad ka lihtsad, nõela- või nõelakujulised lehed. Nende suurim omadus on aga see, et neil puuduvad pärisõied.
Seemneliste seemnete kohta tuleb märkida, et mõnel on omamoodi tiivakujuline membraan, mida tuntakse samara nime all, mis võimaldab ja hõlbustab tuule toimel levikut. Nendel seemnetel on katteseemnetaimedega võrreldes aeglane tolmlemis- ja viljastamisprotsess. Veelgi enam, see võib kesta kauem kui aasta.
Soovitame teil lugeda ka seda teist roheökoloogi artiklit, milles kirjeldame üksikasjalikult katteseemne- ja katteseemnetaimede erinevusi.
Näited seemnetega taimedest
Järgmisena pakume teile lihtsat loendit, kuhu oleme koondanud mõned seemnetega taimede nimed, mitmes rühmas, et eristada neid nende kuju, struktuuri ja klassifikatsiooni järgi katteseemnetaimedes ja seemnetaimedes.
Taimed teravilja seemnetega
- Panicum miliaceum ehk hirss
- Sorgo või sorgo
- Hordeum vulgare ehk oder
- Kuiv teravili või rukis
- Avena-sativa või kaer
- Oryza sativa või riis
- Zea maius või mais
- Triticum spelta ehk spelta
- Triticum spp. või nisu
Kaunviljade seemnetaimed
- Vicia faba ehk uba
- Pisum sativum ehk hernes
- Cucurbita maxima ehk kõrvits
- Phaseolus vulgaris ehk oad
- Pisum sativum ehk hernes
- Lens culinaris ehk läätsed
- Cicer arietinum ehk kikerherned
- Glycine max või soja
Angiospermi seemnetaimeds
- Kodumaine malus või õunapuu
- Mangif.webpera indica või mango
- Citrus × sinensis ehk apelsinipuu
- Persea americana või avokaado
- Solanum lycopersicum ehk tomat
Gymnosperm seemnetega seemned
- Pinus pinea ehk kivimänd
- Abies alba või kuusk
- Cupressus sempervirens ehk küpress
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Seemnetaimed: klassifikatsioon ja näited, soovitame teil siseneda meie bioloogia kategooriasse.
