Tihti loeme uudistest infot tuttava kohta Kyoto või Kyoto protokoll kliimamuutuste teemal on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja seega minimeerida globaalse soojenemise mõju, kuid millest see protokoll täpsemalt koosneb ja millist mõju see avaldab või võiks planeedile avaldada. ?
See kokkulepe loodi vastuseks kliimavaldkonnast tulenevale ohule ja probleemidele, mida globaalsed tööstused keskkonnale tekitavad. Promootoriks oli 1997. aastal Kyotos (Jaapan) asuv Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Selles tehakse ettepanek panna riigid (eriti kõige tööstuslikumad ja saastavamad riigid) võtma kohustuse võtta meetmeid oma heitkoguste vähendamiseks. Praegu ja olenevalt igast riigist tehakse ettepanek vähendada planeeti hävitavate väga saastavate gaaside heitkoguseid vähemalt 5,2%. Rohelises ökoloogis selgitame a kokkuvõte sellest, mis on Kyoto protokoll ja millest see koosneb.
Mis on Kyoto protokoll või Kyoto – kokkuvõte
Alustades alguses märgitust ja kokkuvõtteks võib öelda, et käesolev protokoll tagab vähendada saastavate gaaside heitkoguseid ja parandada keskkonda. Iga allakirjutanud riik on eraldi Kyoto protokolliga kohustatud järgima heitkoguste protsente. eesmärk on reostust vähendada. See, mida soovite saavutada, on heitkoguste vähendamise eesmärgid paljudele tööstusriikidele, sealhulgas kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Saasteload (maksimaalne summa, mida nad võivad saastada) arvutatakse sõltuvalt iga riigi saastetasemest.
See protokoll on väga oluline, kuna see on ainus rahvusvaheline mehhanism kliimamuutustega toimetulemiseks ja selle mõju minimeerimiseks. See on vahend, mis on raamistikus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC), üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusaparaate, mis on mõeldud ohtlike kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Selle protokolliga püütakse julgustada valitsusi kehtestama seadusi oma kohustuste täitmiseks ja ka ettevõtetel peab olema vastutus. Võiksime liigitada selle esimeseks ja oluliseks sammuks.
Milliseid kasvuhoonegaase tuleb Kyoto protokolli järgi vähendada
Need on kasvuhoonegaase vastavalt Kyoto protokollile või Kyoto protokollile:
Süsinikdioksiid või CO2
Seda toodetakse maailmas suures mahus iga kord, kui fossiilkütuseid põletatakse. Kliimamuutust kõige määravam tegur ja suurim Kyoto eesmärk.
Metaangaas
See pärineb põllumajandusprotsessides kasutatavatest väetistest, mis on üks inimese tegevustest, mis tema kasutatavate meetodite kaudu keskkonda kõige enam kahjustab.
Dilämmastikoksiid
Seda eralduvad sõidukid töötamise ajal. See on üks suurima mõjuga kasvuhoonegaase atmosfääris, mistõttu on ülioluline reguleerida selle emissiooni maksimaalselt.
Hüdrofluorosüsinik, perfluorosüsinik ja väävelheksafluorosüsinik
Muud saastavad gaasid, mida Kyoto lepingu eesmärk on vähendada. Neid esineb paljudes tööstusprotsessides.
Saate seda teavet laiendada selle teise postitusega teemal Millised gaasid tekitavad kasvuhooneefekti ja kust need pärinevad. Samuti soovitame teil rohkem teada saada keskkonnaprobleemide kohta, mida soovite Kyoto protokolliga peatada või lahendada, mida mõnikord nimetatakse ka kui Kyoto leping Kuigi see pole kõige õigem, koos nende teiste rohelise ökoloogi artiklitega:
- Kasvuhooneefekt: põhjused, tagajärjed ja lahendused.
- Kliimamuutuste põhjused ja tagajärjed.
- Kasvuhooneefekt ja kliimamuutused: erinevused.
Kyoto protokoll: allakirjutanud riigid
Neid oli palju Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid samal aastal seda tehti, kuid teised jäid ratifitseerimise ootele ja teised jäeti välja.
Seega seisis see protokoll selle algusest peale silmitsi mitmete lahkarvamustega, mis on selle tõhusust mõjutanud. Alguses oli küll ratifitseerinud 156 riiki, aga pärast kõige saastavamad riigid lükkasid selle tagasi maailmas: Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Isegi mitte nii tööstuslikult arenenud arengumaad sõlmisid lepingu, nagu see on El Salvadori puhul. Nad ei pea täitma konkreetset eesmärki, kuid nad peavad pühenduma oma heitetasemete teatud kontrollile ja mõõtmisele.
Alates selle esimesest allkirjastamisest 1997. aastal oli selle jõustumine keeruline. Sellel oli suur süü USA, väga saastav riik, maailma mastaabis koguni üle 30%, mis algul toetas lepingut, kuid hiljem lükkas selle president George W. Bush selle tagasi, seades esikohale ettevõtete konkurentsivõime ökoloogia arvelt. Sama tegid alguses ka teised saastavad riigid, nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan. Ka Venemaa ei olnud selles väga selge, kuigi lõpuks tembeldas oma allkirja.
2002. aastal ratifitseerisid selle aga ka Jaapan, Kanada, Uus-Meremaa, Hiina, India ja Brasiilia (kahel viimastel arengumaadena täpsed heitkoguste piirmäärad puuduvad). 2004. aastal anti Kyoto lubadus tänu Venemaa allkirjale roheliseks. Lisaks tuleb märkida, et Kanada ratifitseeris protokolli 2002. aastal, kuid loobus protokollist 2011. aastal.
Seega, 16. veebruar 2005 See oli ökoloogia jaoks oluline päev, kuna pakti ratifitseeris 141 riiki, kuigi suur Ameerika riik ei kuulunud nende ettevõtete hulka. Praeguseks eraldavad lepingut järgivad riigid kokku 62% kogu planeedil leiduvast gaasist.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et mõned Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid ja mis on asjakohasemad:
- Saksamaa
- Luksemburg
- Holland
- Prantsusmaa
- Belgia
- Soome
- Taani
- Austria
- Itaalia
- Kreeka
- Hispaania
- Ühendkuningriik
- Iirimaa
- Rootsi
- Portugal
- Argentina
- Austraalia
- Vana ja habemega
- Boliivia
- Brasiilia
- tšilli
- Mehhiko
- Hiina
Individuaalsed nõuded Kyoto protokolli riikidele
Ühenduse liikmesriikidele Euroopa Liit a 8% vähendamine. Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) hinnangul ei suuda see aga täna oma eesmärke täielikult täita rohkem kui 6%. Probleem on selles, et aastatel 1990–1996 vähendas Euroopa Liit oma süsinikdioksiidi heitkoguseid vaid 1% võrra, mis on palju väiksem kui ette nähtud.
Hispaania olukord on veelgi keerulisem. Tänapäeval Hispaania ületab heitkoguseid 40% toodetud 15 aastat tagasi ja keskkonnaministeerium ise on juba hoiatanud kahjulike tagajärgede eest, mis kliimamuutustel Pürenee poolsaarel võivad olla.
Teha on veel palju ja Kyoto protokoll ei ole ideaalne lahendus, eriti kuna paljud saastavad riigid ei ole veel andnud rohelist tuld ettepanekule seda järgida. See on aga tööriist, mis sündis vastusena kliimamuutustele ning valitsustelt oodatakse rohkem pühendumust sellele ja teistele ökoloogiat ja jätkusuutlikkust toetavatele meetmetele.
Kui teil on olnud huvi teada mis on Kyoto või Kyoto protokoll ja millest see koosnebSamuti võite soovida teada, mis on süsinikdioksiidi ühikud ja kuidas need töötavad, mida selles protokollis käsitletakse.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Kyoto protokoll: mis see on ja millest see koosneb?Soovitame teil siseneda meie kliimamuutuste kategooriasse.
