Me kõik teame, et jätkusuutliku ühiskonnamudeli loomiseks peavad ettevõtted olema sellesse kaasatud agentidena, kes suudavad vastata inimkonna vajadustele ja edendada sotsiaalseid projekte. Tänapäeval on ettevõtted majanduse peamised vedajad, turgu toidavad ning pakkumise ja nõudluse tasakaalu reguleerivad elemendid. Ettevõtted on aga palju enamat: ei tohi unustada, et lisaks tohutule sotsiaalsele, tööjõu- ja majanduslikule mõjule, mida nad ühiskonnale põhjustavad, toodavad nad seda ka keskkonna tasandil. Sel põhjusel on planeedi jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline joonestada tegevussuund.
Ettevõtete võim kasvab tänu sellistele teguritele nagu globaliseerumine, turgude paindlikkus või tootmise allhange. Riigi seadused on igas riigis üha ebapiisavad ja ei suuda sundida suuri ettevõtteid oma keskkonnamõjusid vähendama. Ilma ettevõtete koostöö ja selge tahteta on valitsuse jõupingutused ilmselgelt ebatõhusad. Selles rohelise ökoloogi artiklis räägime sellest ettevõtete sotsiaalne keskkonnavastutus.
Ettevõtete sotsiaalse vastutuse
Ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR) on ettevõtete pühendumise tulemus keskkonda austama ja edendada säästva arengu tavasid. Tänu sellele pühendumusele on väikesed ja suured ettevõtted pühendunud keskkonnatingimuste säilitamisele ning oma tegevusele vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.
Ettevõtete initsiatiivi võtmisel on määravaks teguriks sotsiaalne surve, mis teadvustab üha enam negatiivset keskkonnamõju. See võimaldab ettevõtetel vastu võtta ühepoolseid ja vabatahtlikke otsuseid, näiteks asendada oma saastavad sõidukipargid hübriidsõidukitega, et vähendada CO2 heitkoguseid. Ühiskond hindab seda tüüpi tegevusi positiivselt, tunnustades seda oma toodete tarbimisega.
Seda tüüpi toimingutel on a kahesuunaline reisimine:
- Ühest küljest on need tõmbeefektiks, et teised ettevõtted võtaksid sama kohustuse.
- Teisest küljest tasub klient oma mainet parandada püüdes tehtud jõupingutusi keskkonnaalase pühendumuse eest.
CSR on selleks ideaalne instrument edendada sotsiaalset edu, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes tõesti tahavad olla konkurentsivõimelised, omaks võtma tipptaseme nii oma töötajate kui ka keskkonna ja ümbruse osas.
Keskkonnaalane pühendumus on ettevõtete jaoks hädavajalik uuenduste tegemiseks ja moderniseerimiseks, et saavutada konkurentsivõimelisem ja globaalsem majandus, ning samuti sotsiaalne vahend väärikuse edendamisel tööl ja säästva arengu edendamisel.
Sotsiaalne vastutus ja säästev areng
Juba 1972. aastal andis ÜRO välja esimese hoiatuse inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõju tagajärgede kohta. 1987. aastal määratles Norra peaminister Gro Brundtland ametlikult, mida tähendab säästev areng, kvalifitseerides selle järgmiselt: "See, mis võimaldab rahuldada praeguseid vajadusi, kahjustamata võimalust, et tulevased põlvkonnad saavad täita oma nõudmisi." Brundtland määratles ka Vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtte kontseptsioon:
- Ole majanduslikult elujõuline
- Olge ühiskonnale kasulik
- Olge keskkonnasäästlik ja keskkonda austav
Aasta hiljem, 1988. aastal, hoiatati maailma elanikkonda globaalse soojenemise tegelikest ohtudest. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon ja ÜRO Keskkonnaorganisatsioon lõid a rahvusvaheline kliimamuutuste ühendus, mille kaudu paluti rahvusvahelisel üldsusel võtta vajalikke meetmeid, et vältida või minimeerida ülekuumenemise tagajärgi.
1997. aastal koostati Rio de Janeiros aruteluks ja konsulteerimiseks Maa harta viiteprojekt, mida toetati laialdaselt kogu maailmas.
Kõik need meeldetuletusandmed näitavad, et viimastel aastakümnetel on paljud ettevõtted ja rahvusvahelised ettevõtted ühinenud keskkonnasäästlikkusega, kaasates oma strateegiatesse keskkonna austamise ja hoidmise. Alates 1990. aastate lõpust on eksisteerinud säästvale arengule pühendunud ärivõrgustik, mis koosneb enam kui 160 rahvusvahelisest ettevõttest, kes leiavad, et ettevõtete sotsiaalne vastutus on jätkusuutliku tuleviku suunas liikumiseks ülitähtis majanduskasvu, keskkonna tasakaalu ja edusammude vastutustundliku kombinatsiooni kaudu.
Kuidas kliimamuutused meid mõjutavad
Kliimamuutuste ja globaalse soojenemise tagajärjed hakkavad juba ilmnema, kuigi ekspertide sõnul võib protsess siiski olla pöörduv, kui valitsused ja ettevõtted võtavad asjakohaseid meetmeid. Globaalne soojenemine ei mõjuta kõiki võrdselt, kuna planeedi kõige vaesemad ja asustatud piirkonnad on ja jäävad kõige rohkem mõjutatud ja haavatavamad.
- Kuumutamine põhjustab a ilmne temperatuuri tõus. See on kahtlemata esimene kliimamuutuse otsene tagajärg. Kui praegune suundumus jätkub, on temperatuur Maal 2050. aastal tõusnud lausa 4º võrra.
- Pooluste sulamine. Sula poolustel muutub üha selgemaks ja kiiremaks. See põhjustab laviine ja pindadel ebastabiilsust. Mere tase on viimastel aastatel sula tõttu oluliselt tõusnud.
- Meretaseme ja temperatuuri tõus. See tähendab, et paljud jõgede kaldal või mere ääres asuvad paigad on tõsiselt ohus.
- Atmosfäärinähtuste suurenenud virulentsus, looma- ja taimeliikide väljasuremise oht ning laastav mõju põllumajandusele ja metsadele.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Sotsiaalne keskkonnavastutus ettevõtetes, soovitame teil siseneda meie kategooriasse Jätkusuutlikkus ja säästev areng.
