KAS LEHMAD SAASTAVAD? - Tea tõde!

Kindlasti olete seda kunagi kuulnud lehmagaasid saastavad keskkonda aga kas see on tõsi? Jah, see on tõsi, et lehmade tuuletormid eraldavad kasvuhoonegaase, näiteks metaani, kuid see on looduse osa ja need gaasid ei avalda tegelikult tõsist mõju keskkonnale. Lehmadest rääkides on keskkonnavaenlane tegelikult intensiivne lihatööstus ja kõik kasvuhoonegaasid, mis eralduvad kõigis selle protsessides.

Kui soovite rohkem teada saada, kuidas liigne liha tarbimine kaudselt keskkonda mõjutab ja intensiivse loomakasvatuse negatiivseid mõjusid, jätkake selle rohelise ökoloogi huvitava artikli lugemist, milles selgitame kahtlust, kas lehmad saastavad ja selgitatakse intensiivse lihatööstuse saastumist.

Kas lehmad saastavad või saastavad intensiivset lihatööstust?

Keskkonnas tekib palju looduslikke protsesse, mis kiirgavad kasvuhoonegaasidNäiteks vulkaanipursked on geoloogiline protsess, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Sama asi juhtub ka lehma kõhupuhitusNeed eraldavad metaani bakterite poolt seedimisprotsessi käigus söödud toidus läbiviidava enteraalse kääritamise tagajärjel. Kuigi need loomad eraldavad metaani, poleks õiglane nendega suhelda lehmade metaan ja kliimamuutused, kuna lehmad ei ole iseenesest kuigi suured saasteallikad. On intensiivne lihatööstus vastutab nende saasteheidete ja kõigi selle protsessidega seotud põhjuste eest. Lehm eraldab aastas 70–120 kilo metaani, liha nõudluse ja toodangu suurenemisel jätkub olemasolevate lehmade arvu kasv ja sellest tulenevalt ka metaani emissioon. Lisaks muudab lehmade söötmissüsteem nende seedimise aeglaseks ja seetõttu eraldavad nad rohkem metaani.

Lehmade gaasiheitmed ei ole ainsad süüdlased kariloomade reostus, vaid kõik need, mis pärinevad erinevatest lihatööstusega seotud faasidest: lehmade kasvatamisest kuni punase liha tarbijani jõudmiseni. Lihatööstuse faasid põhjustavad muud tüüpi reostust ja keskkonnaohte, nagu pinnase saastumine ja riknemine, veereostus või bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Kui palju saastab 1 kg liha

Selle asemel, et imestada, kui palju lehmad saastavad, peaksime endalt küsima kui palju saastab loomakasvatussektorit. Praegu on teada, et see vastutab 14,5% kasvuhooneefekti heitkogustest, mis on saastavam kui transpordisektor. Ka loomakasvatussektoril on vajadusi miljonit liitrit vett oma protsesside jaoks ja FAO andmetel kasutavad kariloomad 30% maapinnast ja hõivab sööda tootmiseks 33% kogu põllupinnast.

Reostus loomakasvatussektoris suureneb, nagu ka rahvaarv: nõudluse rahuldamiseks toodetakse järjest rohkem liha.

Siis näidatakse seda näitena kui palju saastab 1 kg liha, et olla teadlik probleemidest, mida lihatööstus keskkonnale tekitab. Hinnanguliselt vajab intensiivne loomakasvatus ühe kilogrammi veiseliha tootmiseks keskmiselt u. 20 000 liitrit vett ja tekitab mõningaid 27 kg CO2.

Milline loom saastab keskkonda kõige rohkem

Looduses võib leida nii abiootilisi kui ka biootilisi tegureid, nende hulgas on sünergia, mis võimaldab toimuda kõik põhilised protsessid, et elu Maal tekiks. Nagu me juba mainisime, on metaani eraldumine lehmade kõhupuhitusest veel üks protsess, mis toimub loomulikult pärast looma seedimisprotsessi. Metaan, kui seda leidub atmosfääris optimaalsetes kogustes, ei ole talle kahjulik, probleem on siis, kui selle gaasi heitkogused suurenevad ja on liigsed. Kui metaani emissioon on suurenenud, on see tingitud inimese sekkumisest, kes oma tegevusega sh intensiivne loomakasvatus ja ekstensiivne loomakasvatus, on põhjustanud kasvuhoonegaaside suurenemine, samuti pinnase ja vee reostus ning oht bioloogilisele mitmekesisusele.

Ühesõnaga on inimene on loom, kes saastab keskkonda kõige rohkem kuna ta on ainus, kes on oma elukvaliteedi parandamiseks loodusesse intensiivselt sekkunud. Kuigi kõik need inimtekkelised tegevused loovad lühikeses perspektiivis mugava elu osale maailma elanikkonnast, põhjustavad need pikas perspektiivis loodusvarade halvenemist ja saastamist. Mitte kõik inimtegevused ei avalda samasugust mõju ega ole võrdselt saastavad, kuid mõned näited inimtegevusest, mis saastavad, on muu hulgas: metsade raadamine, intensiivne põllumajandus ja loomakasvatus, looduslikel aladel ehitamine, vee kuritarvitamine ja kaevanduste kasutamine.

Siit saate rohkem teada kasvuhooneefekti põhjuste, tagajärgede ja lahenduste kohta.

Lahendused lihatööstuse saastumisele

Kõige äärmuslikum lahendus oleks öelda lõpeta liha söömine, kuna liha söömine saastab. See ei saasta mitte ainuüksi söömise fakti, vaid kogu selle tootmisprotsessi, kuid lõppkokkuvõttes on see saastumine ka tarbija vastutusel. Seda äärmuslikku meedet võiks rakendada iga toote puhul, mida tarbime üleliia ja mida toodetakse suures mahus, kuna see kõik toob kaasa kõrge saastatuse. Siiski võime loobuda lihatarbimisest ja vähendada või reguleerida teiste toodete tarbimist, kohandades seda vastavalt sellele, mida me tegelikult vajame, ilma et see ületaks, või on muid võimalusi, mis võivad olla osa. lahendused lihatööstuse saastamiseks ja liha tarbimisest täielikult loobumata:

  • Vähendage liha tarbimist, sest me ei pea seda iga päev tarbima, veel vähem.
  • Lükka tagasi makrotalud ja toeta väiketootjaid.
  • Edendada kohaliku ja maheliha tarbimist.
  • Edendada häid põllumajandus- ja loomakasvatustavasid ilma maad kasutamata.
  • Tõhusate tehnoloogiate kasutamine liha- ja piimatoodete tootmise kõikides faasides. See tähendab kariloomadest kuni veistelt saadud liha ja muude toodete pakendamiseni.

Sellest videost saate rohkem teada lehmade saastumise teema kohta. Soovitame lugeda ka seda teist artiklit kasvuhoonegaaside vähendamise kohta.

Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Kas lehmad saastavad?, soovitame teil sisestada meie saastekategooria.

Bibliograafia
  • Pérez, A. (2022). NIUS ajakiri. Kui palju liha saastab ja selle seos kliimamuutuste ja globaalse soojenemisega: https://www.niusdiario.es/sociedad/medio-ambiente/cuanto-contamina-carne-relacion-cambio-climatico-calentación-global_18_2858895372.html
  • ÜRO uudised. Kariloomad toodavad rohkem saastavaid gaase kui transport: https://news.un.org/es/story/2006/11/1092601
  • Zamora, L. A. (2022). Kuues. Sein. Kui palju saastab see, mida me sööme?: https://www.lasexta.com/el-muro/luis-alberto-zamora/alimentos-menos-contaminantes_201912075dec35fd0cf2460ec8a264b3.html

Populaarsed postitused