Igapäevaselt tekkivad jäätmed suunatakse lõpuks suurtesse maardlatesse, kus neid koguneb lõputult, neid maardlaid nimetatakse prügilateks. Jäätmete hulga suur kasv tähendab, et vaja on rohkem prügilaid, mis pikemas perspektiivis on keskkonnaprobleemiks. Ringlussevõtt ja jäätmete uue elu andmine võib olla üks lahendus prügilatesse sattunud prügi hulga kasvu ohjeldamiseks, kuid reaalsus on see, et enamikus riikides ei ole seal head jäätmekäitlust, mille tagajärjel jõuab suurem osa jäätmetest kontrollitud prügilatesse. või isegi ebaseaduslikud prügilad.
Kui tahad teada mis on prügilad, nende liigid ja tagajärjed neist keskkonna jaoks, jätkake selle ökoloog Verde huvitava artikli lugemist.
Mis on prügilad
Prügila määratlusena või tuntud ka kui prügimägi, võime öelda, et see on rajatis, mis on mõeldud jäätmete ladustamine maa all või maapinnal määramata aja jooksul ohutus- ja kontrollitingimustes, tagades sellega, et ei toimuks keskkonnaseisundi halvenemist, vältides pinnase ja vee saastumist, haiguste edasikandumist, ohtlike ainete teket või võimalikku allikat. tulekahjudest.
Prügilate tüübid
Neid on erinevaid prügilate tüübid, kontrollitud prügilad ja ebaseaduslikud prügilad.
Kontrollitud prügilad
Kontrollitud prügilad on need, millel on a pinnase täielik hüdroisolatsioon, kogumise eest vastutavad torud biogaas mis tekib jäätmete lagunemisel, mida saab kasutada energia tootmiseks, ja neil on ka süsteem kanali nõrgvesi, mis on samuti lagunemisproduktid. Sellest teisest postitusest leiate lisateavet nõrgvee ja nende töötlemise kohta.
Nende prügilate eesmärk on ennetada keskkonnaprobleeme ja neid on erinevat tüüpi, olenevalt kogutavatest jäätmetest.
- Püsijäätmete prügilad: Seda tüüpi prügilasse ladestatakse jäätmed, mida saab liigitada järgmiselt: ehitus- või lammutuspraht, ehitussektori jaoks osade või elementide valmistamisel tekkinud purunemine, infrastruktuuri remondist või väiksematest töödest tekkinud jäätmed. Need on jäätmed, mis ei muutu keemiliselt, füüsikaliselt ega bioloogiliselt.
- Tavajäätmete prügilad: Nendesse prügilatesse kogutakse kõik segatud olmejäätmed, need, mis on pärit linnapuhastus- või tööstusjäätmetest, kaasatakse ka ärijäätmed ja need, mis on sarnased tavajäätmete hulka liigitatud olmejäätmetega.
- Ohtlike jäätmete prügilad: Seda tüüpi prügilasse suunatakse jäätmed, mis oksüdeeruvad, st need, millel on teiste ainetega kokkupuutel väga eksotermilised reaktsioonid. Samuti lõhkeained, kuna need on põrutus- või hõõrdumistundlikumad, samuti kantserogeensed, tuleohtlikud, kahjulikud, mürgised, söövitavad või nakkusohtlikud jäägid. Nende prügilate hulka kuuluvad ka ökotoksilised jäätmed, mis on reaalne oht keskkonnale, kuna nendega kaasnevad ohud on vahetud.
Ebaseaduslikud prügilad
Ebaseaduslikke prügilaid leidub kõikjal maailmas, eriti vaeseimates riikides, kuna puuduvad nõuetekohast jäätmete kogumist korraldavad õigusaktid ja majanduslik suutlikkus luua piisav infrastruktuur. Nendel prügilatel ei ole keskkonna või tervise kaitsmiseks mingit kontrolli ega turvalisust, seega on need peamised saaste- ja haigusteallikad.
Prügilate tagajärjed
Prügilate arvu suurenemise tõttu üha rohkemate prügilate loomise vajadus on põhjustanud tõsiseid probleeme mitte ainult keskkonna, vaid ka majanduslikul, sotsiaalsel ja tervisetasandil. Kuigi kõik prügilad põhjustavad keskkonnamõju, on ebaseaduslikud prügilad kõige ohtlikumad nii elusolendite tervisele kui ka keskkonnale. Need on prügilate peamised tagajärjed:
- Uute prügilate rajamiseks on vaja suurendada ruumi hõivatust, see toob kaasa meid ümbritsevate maastike halvenemise.
- Need põhjustavad veereostust, olgu see siis pinna- või põhjavesi, samuti pinnase- ja õhureostust.
- Nende olemasolu käivitab elusolendite haigusi ja aitab kaasa nende elutsükli muutumisele, samuti kahjulike ainete bioakumuleerumisele liikides, mis jõuavad troofilisse ahelasse kuni inimeseni.
- Prügilad kujutavad endast suurt ohtu, kuna need võivad olla suureks tulekahjuallikaks, kuna paljud sinna ladestatud jäätmed on tuleohtlikud.
- Jäätmete lagunemisel tekib halb lõhn, mis mõjutab prügilale lähimaid alasid.
- Jäätmekäitlusse ning prügilatest mõjutatud alade saastest puhastamiseks ja taastamiseks on vaja suuri majandusinvesteeringuid.
- Riikidevaheline ebavõrdsus tekib, kuna rikkaimad piirkonnad müüvad jäätmed vaesematesse piirkondadesse, muutes need prügilateks.
- Haigust edasikandvate loomade arvu suurenemine piirkondades, kus koguneb jäätmeid.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Prügilad: mis need on, tüübid ja tagajärjed, soovitame teil siseneda meie kategooriasse Taaskasutus ja jäätmekäitlus.
