On tõsi, et liigid võivad välja surra (ja tegelikult on seda varemgi juhtunud) loomulikul teel, ilma inimese mõjuta protsessile. Aga täna, inimtegevus häirida loodust ja ökosüsteeme nii palju, et väljasuremisprotsess kiireneb eksponentsiaalselt inimliigi tõttu. Sellised protsessid nagu metsade raadamine, mille eest vastutavad ainuisikuliselt inimesed, viivad liikide väljasuremiseni umbes sada korda kiiremini kui looduslikud evolutsiooniprotsessid. Nii väidavad teadlased ajakirjas Science avaldatud artiklis. Näiteks on Brasiilia troopiliste metsade linnud toituvate suurte viljade kadumine. Piirkonna metsapalmid toodavad väiksemaid seemneid, mis on ellujäämisel vähem edukad. Rohelises ökoloogis näitame miks inimesed on suures osas vastutavad liikide väljasuremise eest.
Inimese roll liikide väljasuremisel
Mauro Galetti juhitud meeskond Sao Paulos, Brasiilias asuvast Universidade Estadual Paulistast on uurinud kohvi- ja roosuhkruistanduste jaoks kasutatavat metsa. Ligi kümme tuhat seemet koguti selle liigi 22 erinevast palmipopulatsioonist Euterpe edulis. Hiljem on nad statistikat, geneetikat ja evolutsioonilisi mudeleid analüüsides kindlaks teinud, et seemnete suuruse vähenemise peamiseks põhjuseks on olnud suurte lindude puudumine, kes just seemneid laiali ajavad.
See protsess toimub mujal maailmas. Suurte selgroogsete kadumine nende looduslikest elupaikadest toob kaasa enneolematud muutused paljude troopiliste liikide evolutsioonitrajektoorides. Teadlaste hinnangul a väljasuremine sada korda kiirema kiirusega inimese tegevusel kui loomulikul evolutsioonil.
Palmid andsid väiksemaid seemneid metsa nendes osades, mida oli kasutatud kohvi- ja suhkrurooistandusteks. Suured lahtise suuga linnud või need, kelle noka laius on üle kaheteistkümne millimeetri, näiteks tuukanid ja suured cotingad, ei ajanud neid laiali. Seevastu metsades, kuhu inimene pole kätt ette pannud, annavad palmipuud jätkuvalt suuri seemneid, mida linnud saavad edukalt laiali ajada. Lisaks on väikesed seemned vähem vastupidavad kuivamisele ja kliimamuutustele.
Ka kliimamuutused mõjutavad
Teadlased võtsid arvesse mitmeid tegureid, nagu kliima, mullaviljakus või metsakate. 1800. aastal alanud troopiliste metsade põllumajanduseks muutmine, mille tõttu paljud suured linnud piirkonnast põgenesid, tõi kaasa väiksemaid seemneid tootvate metsapalmide kiire arengu.
Sellele tuleb lisada, et kliimaprognooside kohaselt lähikümnenditel on pikemad kuivaperioodid ja soojem ilm, mis kahjustab troopilisi puid, mille seemnete hajutamine sõltub loomadest. Uuringute kohaselt on 80% planeedi ühe ohustatuima troopilise metsa liigi Atlandi metsa biomassist ohus.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Inimene on suures osas vastutav liikide väljasuremise eestSoovitame teil siseneda meie kategooriasse Looduse uudishimud.
