Üks pakilisemaid keskkonnaprobleeme on metsade hävitamine, mis soodustab kõrbete levikut kogu maailmas, mis on taimestiku ja loomastiku seisukohast väga kehvad ökosüsteemid, mis muudab need ruumid veelgi raskemaks. Traditsiooniliselt arvati, et nendel kõrbealadel põhjustas taimestiku puudumise vihma puudumine. Siiski on üha kindlam, et tegelikkuses põhjustab vihmapuudust just tiheda metsamassi puudumine, kuna metsad on meie planeedi kliima üks peamisi reguleerijaid. Kui tahad teada miks kõrbealadel tekib vähe pilvi, ja mõista, kui oluline on taimede ja puude massid vihma olemasolu või puudumise reguleerimisel, lugege edasi Green Ecologist ja me räägime teile sellest.
Mis need on ja kust pilved tulevad?
Kui me imestame selle üle, pilvemasside teke, peamine vastus, mille leiame, on meres. Mere- ja ookeanivesi aurustub Soojuse mõjul tõuseb see atmosfääri ja jahtudes kondenseerub ja langeb vihma või lumena, olenevalt langemiskoha konkreetsest temperatuurist. Järgmisena jõuab sademete vesi jõgedesse, kus see jätkab oma loomulikku voolu kuni naasmiseni merre ja sel viisil algab ring uuesti. Kuigi jõgede, järvede ja laguunide vesi ka aurustub ja tõuseb, tuleb suur hulk pilvi ja vihma moodustavat vett meredest ja ookeanidest.
Selle süsteemi järgi võivad pilved jõuda kõrbetesse ja ladestada neisse vett samamoodi nagu teistes piirkondades ja vaatamata sellele näitavad faktid, et see nii ei juhtu. Seda seetõttu, et vaatamata asjaolule, et merevee aurumine on pilvede tekke peamiseks põhjuseks, on seda teket ja pealegi ka pilvede ladestumise kohtades mõjutavad ka teised tegurid sademete kujul vesi.
Selles teises rohelise ökoloogi artiklis teemal Pilvede moodustumine ja nende tüübid leiate palju rohkem.
Mida on vaja, et vihma sajaks
Esimene asi, millega tuleb vihma sadada, on pilvede olemasolu. Nagu nägime, tuleb pilvedes olev vesi vähemalt suures osas mereveest endast, mis kuumuse mõjul aurustub ja tõuseb atmosfääri. Siin tuleb aga arvestada vihma puhul määrava teguriga: metsa olemasolu.
Metsad meelitavad ligi pilvi ja vihmaja see on määrav tegur, kuna need jahutavad lähedalasuvat atmosfääri. Arvestada tuleb sellega, et puud neelavad õhust CO2, kasutavad oma ehituseks süsinikuaatomit ja viivad O2 (hapnikku) tagasi atmosfääri. Teisisõnu eemaldavad nad õhust ühe peamise globaalset soojenemist põhjustava molekuli ning jahutavad seega keskkonda ja lähedalasuvat atmosfääri. See tähendab, et kui atmosfääri vesi jõuab nendesse suurte metsamassiividega asustatud piirkondadesse, jahtub see palju kergemini ja sellest tulenevalt tekivad pilved, mis põhjustavad vihma. Selle põhjal saame teada, et kõige rohkem sademeid on suure metsatihedusega piirkondades.
Lisaks sellele tuleb lisada veel üks oluline tegur, milleks on see, et metsad ise lasevad keskkonda vett, mis aitab veelgi enam kaasa pilvede tekkele ja sellele, et vihmad on neis piirkondades suuremad.
Miks siis kõrbetes vähe pilvi on?
Võttes arvesse eelmises lõigus selgitatut ehk nõudeid pilvede ja vihma loomulikule tekkele, näeme, et sel viisil kõrbetes ei saa pilved kergesti tekkida ja seetõttu ka vihma peaaegu pole.
Konkreetsed põhjused miks kõrbealadel tekib vähe pilvi See on see, et vett keskkonda paiskavate metsade puudumine on seotud asjaoluga, et CO2 kontsentratsioon on kõrgem, mis tähendab, et need on pilvede tekkeks eriti keerulised alad.
Nii et kõrbetes ei saja kunagi vihma?
Vaatamata sellele, mis see võib tunduda kõrbetes esineb mõningaid sademeid. Kuna aga ülalnimetatud tegureid ei eksisteeri, on pilvede teke ja sademete väljavool kõrbetes väga väike tõenäosus. Kui see aga juhtub, kipub tegemist olema eriti rohkete vihmadega ja tegelikult on need keskkonnale eriti kahjulikud.
Tuleb arvestada, et taimestiku puudumine toob kaasa ka mulla viletsuse. Puude ja teiste taimede juured aitavad mulda tugevamaks muuta. Episoodides, milles need esinevad rohked vihmad kõrbetes, tagajärjeks on tavaliselt veevoolud, mis liiguvad tormiliselt ja millega kaasneb pinna väga suur erosioon. Nii tõmbavad need vihmad kõik enda teele kaasa. Lisaks, kuna puudub taimestik, mis saaks selle vee ülalpidamiseks olla, läheb suurem osa sellest kaduma, nii et pärast kõige tõsisemaid üleujutusperioode naaseb see kõrbeökosüsteemidele omase põua algsesse olukorda.
Nii leiame, et peamine viis mulla degradeerumise ja põua vastu võitlemiseks on metsamassi suurendamine. See muutub eriti oluliseks kõrbega piirnevatel aladel, sest kõige tavalisem, kui selle parandamiseks midagi ette ei võeta, on see, et taimestikuvaene pinnas laseb kõrbel edasi liikuda ja sellega kaasneda ka pilvede ja vihmade puudumine. mis seda iseloomustab.
Kui soovite lugeda rohkem sarnaseid artikleid Miks tekib kõrbealadel vähe pilvi?Soovitame teil siseneda meie kategooriasse Looduse uudishimud.
